Kaks aastat hilinenud postitus

comment 0
Australia

Olen ammu tahtnud blogi pidada ning kirjutada täpsemalt, kuidas mul siin teiselpool maakera üldse läheb. Austraaliasse saabusin esimest korda 2016. aasta septembris. Mäletan seda ideed ja neid tundeid – minna teisele poole maakera, perekonnast ja sõpradest nii kaugele täiesti uude ja tundmatusse kohta – kui põnev, hirmus ja õudne! Aga miks mitte… Ema ikka arvas, et parem oleks turvaliselt koju jääda.

Tagasivaadates kõige hirmsam oli kogu see ebarealistlik vaimne stress, mida ise endale ette kujutasin. Fear ehk False expectations appearing real. Tegelikult oli uskumatult lihtne – läksin lennujaama, tulirelvi kotti kaasa ei pakkinud, istusin lennukile, läbisin paar tavapärasest mitmekordsemalt pikka igavat ümberistumist, lugesin pool raamatut ja olingi kohal. Astusin väsinult lennukist välja ja olin ikka selle sama planeedi peal.

Vist pea kaks aastat on siin nüüdseks oldud. Tegelikult on küll tunne, justkui elaks mingil määral unenäos. Eestis käisin just hiljuti 2017. aasta suvel ja nüüd on kalendri järgi kohe jälle juuni. Meil on hetkel külm, kõle ning sügisene. Pidevalt räägin, et Melbourne‘i talv on palju hullem, kui Eesti talv. Väljas võib olla numbriliselt 15 kraadi aga see 15 kraadi on antarktilise lõunapooluse 15 kraadi – see tähendab, et kui maja pole hästi soojustatud (tüüpiline) ning elektriradikas põhimõtteliselt ainult lämmatab tuba, on luudes tahes tahtmata selline jäine külmus, näpud ja varbaotsad tunduvad jääs. Jah, mul on villasokid ka Austraalias kodus jalas ja ikka on külm.

Tagasi vaadates oli mul endal täiesti olematu ja ka mingil määral vale kujutluspilt Austraaliast, kuna ma siia varem jalga tõstnud polnud. Muidugi arvasin, et tegemist on troopikaga (kui kaardil üles liikuda, siis põhimõtteliselt ongi – välja arvatud sise-/keskmaa, mis on puhas kõrb) aga kuna elan Melbourne‘is, mis on kõige lõunapoolsem tipp, võib meil päevas neli aastaaega olla. Jah – ühe päeva jooksul võib temperatuur 20-kraadi võrra muutuda, olen seda ise kogenud.

Miks Melbourne? Sest Sydney on Austraalia Tallinn ja Melbourne on Tartu-Tallinna-Pärnu segu. Darwin on nii kuum ja kauge ning Perth’is kuuldavasti ei saa ujuma minna, kuna haisid on rohkem kui laineid. Ja no veel rohkem kuum on ka. Mõnel suvepäeval on meilgi siin lämmatavad 40 kraadi sooja, tüüpilisemalt küll 30+ aga minu lemmikud jäävad sinna kuhugi 25-kraadi paika, mida päris kesksuvel on vähem kui 30-kraadiseid.

Austraalia kui kontinent on ilus… Ning jah – Tasmaania on üks Austraalia osariikidest. Vahemaad on meeletud ning väidetavalt on Victoria osariik sama suur, kui kaheksa Eestit pindalalt kokku. Troopilised metsad on päriselt eelajaloolised, massiivsed ja müstilised. Black Spur Drive‘il (1h 40min Melbourne‘ist) oli ainult dinosaurus puudu – pildid allpool.

Potentsiaalsetele tulijatele või ka niisama huvilistele soovitan soojalt Sol Shulman’i raamatut – “Austraalia – Terra Incognita. Kui loomad olid veel inimesed”, mis viimati oli saadaval Apollo raamatupoes.






Leave a Reply